1 Üldsätted
1.1 Töökorralduse reeglid on dokument, mis määratleb tööandja Rehabikeskus OÜ/ ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende koostööks vajalikud kohustused ja õigused.
1.2 Töökorralduse reeglid on tööandja ja iga töötaja vahelise töölepingu lahutamatu osa ja täitmiseks kohustuslikud nii tööandja kui ka kõigi töötajate jaoks.
1.3 Küsimustes, mis ei ole töökorralduse reeglitega kindlaks määratud, juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, teistest asutuses kehtivatest kordadest ning poliitikatest ja muudest õigusaktidest.
1.4 Tööandja tutvustab töökorralduse reegleid, samuti nende muudatusi ja täiendusi igale töötajale eraldi allkirja vastu. Tööandja peab tagama töötajale võimaluse igal ajal tutvuda töökorralduse reeglitega.
2 Tööle asumine
2.1 Töötamine Rehabikeskus OÜ toimub töölepingu/võlaõigusliku lepingu alusel, mille sõlmib töötajaga asutuse tegevjuht.
2.2 Töötajale väljastatakse tööle asumisel tööks vajalikud programmide salasõnad, klienditöö dokumendid ja tutvustatakse andmekaitse seadusest tulenevaid kohustusi.
3 Töö- ja puhkeaeg
3.1 Tööaeg on töölepingu või poolte kokkuleppega määratud ajavahemik, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.
3.2 Rehabikeskuse OÜ tööpäevad on avaldatud www.rehabikeskus.ee, klientide teenindamise ajagraafik on jälgitav asutuse sisekalendris. Päevane tööaeg ei tohi ületada 8 tundi v.a. summeeritud tööajaga töötavad töötajad.
3.3 Kui töötingimuste tõttu pole võimalik kinni pidada tööpäeva või töönädala üldisest normist, on lubatud kohaldada tööaja summeeritud arvestust.
3.4 Puhkepäevadel (v.a. riiklikud pühad) tööl olnud töötajale antakse vaba päev tööl oldud nädalavahetusele järgneval nädalal või muul talle sobival ajal lähtuvalt „TPS“ -s ette nähtud korrale.
3.5 Üldine tööpäevasisene vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks kõikidele töötajatele on kokku 60 minutit.
3.6 Kuvariga töötavatel töötajatel (juhataja) on kohustuslik pidada tööpäeva jooksul regulaarseid 10-15 minutilisi puhkepause, kokku 50 minuti ulatuses.
3.7 Töötajatel on seoses töö iseloomu tõttu võimalus einetada tööajal selleks ette nähtud ruumides (puhkeruum). Einetamise aeg arvatakse tööaja hulka.
3.8 Autojuht peab pärast nelja ja poole tunnist sõiduaega tegema vaheaja kestusega vähemalt 45 minutit. Seda vaheaega võib jagada vähemalt 15- minutilisteks vaheaegadeks, mis on jaotatud sõiduajale ja vahetult pärast sõiduaega selliselt, et vaheaegade kestus kokku oleks vähemalt 45 minutit.
3.9 Tööpäevased puhkepausid ja kuvariga töötajate puhkepausid peavad töötajad tegema neile sobival ajal, kui töö seda võimaldab nii, et klientide teenindamine selle tõttu ei ole häiritud.
3.10 Uusaastale (01.01), Eesti Vabariigi aastapäevale (24.02), suurele reedele, kevadpühale (01.05), võidupühale (23.06), taasiseseisvumispäevale (20.08) ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.
3.11 Töötaja sunnitud töölt puudumise korral (haigus jm põhjused) on töötaja kohustatud sellest tööandjat esimesel võimalusel informeerima. Eelnevalt teatamise võimatuse korral on töötaja kohustatud esitama tööle asumisel seletuse puudumise põhjuste kohta; töötajalt on õigus nõuda töölt puudumise põhjuste tõendamist.
3.12 Töökohalt lahkumiseks isiklikes asjus tuleb taotleda luba asutuse tegevjuhilt.
3.13 Töölt puudutud aja eest üldjuhul töötasu ei maksta.
3.14 Ületunnitööd on lubatud teha üksnes asutuse juhataja loal.
4 Töö tasustamine
4.1 Töötaja töötasu suurus ja töö tasustamise tingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.
4.2 Töötajatele makstakse töötasu üks (1) kord kuus. Töötasu makstakse välja töötamisele järgneva kuu kahekümnendaks (20) kuupäevaks. Kui töötasu maksmise päev langeb puhkepäevale, makstakse töötajale töötasu puhkepäevale eelneval päeval.
4.3 Töötasu maksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega töötaja poolt tööandjale teatatud pangaarvele.
5 Puhkus
5.1 Puhkust antakse kalendriaastas töötatud aja eest vastavalt töölepingu seaduses sätestatud korrale.
5.2 Puhkuste ajakava kinnitatakse tööandja poolt hiljemalt 01. märtsiks.
5.3 Puhkuste ajakava võib muuta üksnes poolte kokkuleppel.
5.4 Puhkuste katkestamise, edasi lükkamise või enneaegselt lõpetamise olulistest põhjustest (ajutine töövõimetus, rasedus-või sünnituspuhkus, streigis osalemine) on töötaja kohustatud teatama koheselt takistava asjaolu ilmnemisel ja taotlema puhkuse katkestamist, edasi lükkamist või ennetähtaegset lõpetamist; avalduse mitteesitamisel kaotab töötaja nimetatud põhjustel puhkuse katkestamise, edasi lükkamise või ennetähtaegselt lõpetamise õiguse.
5.5 Väljaspool puhkuste ajakava antav puhkus vormistatakse tööandja korraldusega töötaja avalduse alusel. Palgata puhkust antakse töötaja avalduse alusel poolte kokkuleppel määratud ajaks.
5.6 Põhipuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu vastavalt õigusaktidega kehtestatud puhkusetasu arvutamise korrale. Puhkusetasu makstakse täies ulatuses töötajale välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
6 Tööalaste korralduste andmise kord
6.1 Tööalaseid korraldusi annab töötajale tegevjuht, tema äraolekul teda asendav isik.
6.2 Tööalased korraldused antakse üldjuhul suuliselt või e-posti teel, välja arvatud need, mille vormistamiseks on nõutav kirjalik vorm vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
6.3 Töötajale ei tohi anda korraldusi, mis ületavad korralduse andja pädevust või korraldusi selliste ülesannete kohta, mis ei seostu töölepingus või ametijuhendis fikseeritud töötaja kompetentsiga või mille täitmiseks ei ole töötaja saanud väljaõpet või mille täitmine seaks ohtu töötaja või tööandja elu, tervise või vara.
6.4 Ülesande täitmist takistavatest asjaoludest, mida ei ole võimalik lahendada töötaja enda poolt, teavitab töötaja korralduse andnud isikut viivitamatult.
7 Lähetusse saatmise kord
7.1 Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta kuni kolmekümneks (30) järjestikuseks kalendripäevaks. Poolte kokkuleppel võib lähetus kesta kauem.
7.2 Töölähetusse saatmine ning lähetuse kulude hüvitamine toimub vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.
8 Töötajate motiveerimise kord
8.1 Spetsialisti lisapuhkus on 7 tööpäeva.
8.2 Tööandja toetab tööalast täienduskoolitust nii rahaliselt kui vabade tööpäevadega.
9 Varaline vastutus
9.1 Töötaja vastutab tema kasutusse usaldatud tööandja vara eest. Varaliste väärtuste töötajale üleandmise ning tööandjale tagastamise kohta vormistatakse kirjalik varade üleandmise – vastuvõtmise akt.
9.2 Töötaja vastutus sätestatakse töölepingus või ametijuhendis või määratakse
vajadusel materiaalse vastutuse lepinguga.
10 Meediaga suhtlemine
10.1 Üldjuhul edastab meediale info asutuse tegevjuht.
10.2 Kui ajakirjanik pöördub päringuga või intervjuu sooviga otse töötaja poole, siis töötaja informeerib sellest vahetut juhti ja asutuse juhatajat. Teema spetsiifilisust arvestades võib informatsiooni meediale edastada vastava ala spetsialist.
11 Tööohutuse- ja töötervishoiu üldnõuded
11.1 Töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse üldnõuetega tutvumine tööle asumisel ja nende täitmine on kohustuslik kõigile töötajatele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja ametikohast.
11.2 Töökorralduse reeglite tutvustamine ja tööohutusnõuete sissejuhatav tutvustamine toimub töölepingu sõlmimisel, seda viib läbi asutuse juhataja või tema poolt käskkirjaga määratud isik.
11.3 Töötaja peab järgima talle tööle asumisel tutvustatud tööohutuse nõudeid ja osalema ohutu töökeskkonna loomisel.
11.4 Töötaja peab järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust.
11.5 Töötaja peab läbima tervisekontrolli vastavalt tööandja kehtestatud korrale.
11.6 Töötaja peab tagama, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja
tervist ega saastaks keskkonda.
11.7 Töötaja peab kasutama töövahendeid ja ohtlikke aineid nõuetekohaselt.
11.8 Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.
11.9 Töötaja on kohustatud teatama tööandjale, tema esindajale või töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest.
12 Tuleohutuse üldnõuded
12.1 Tööruumides on keelatud kasutada lahtist tuld ja mittekorras elektriseadmeid.
12.2 Tööruumist lahkudes tuleb kustutada tuled, lülitada vooluvõrgust välja pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadmed, sulgeda aknad ja lukustada uksed.
12.3 Tööruumides ja väljaspool tööruume selleks mitte ette nähtud kohas on
suitsetamine keelatud.
12.4 Tulekahju tekkimisel või selle tunnuste avastamisel on töötaja kohustatud teatama viivitamatult päästeteenistusele telefonil 112:
12.4.1 tulekahju täpne aadress (asula, tänav, maja nr, hoone korrus);
12.4.2 mis põleb (elektriseadmed, kergestisüttivad vedelikud, hoone sein, lagi, pööning jne);
12.4.3 kes tulekahjust teatab (perekonnanimi, ametikoht) ja öelda telefoninumber, mille kaudu kutsuti välja tulekustutus- ja päästemeeskond;
12.4.4 lülitama välja töötav ventilatsioon ja elektrivool tulekahjukohas, v.a vajalike seadmete osas;
12.4.5 evakueerima ohtu sattunud inimesed ja võimalusel vara;
12.4.6 asuma viivitamatult esmaste tulekustutusvahenditega tuld kustutama;
12.4.7 teatama juhtkonnale tulekahju tekkimisest ning tarvitusele võetud abinõudest;
12.4.8 tulekustutus- ja päästemeeskonna kohalesaabumisel juhatama selle tulekahjukohale ja teatama, kas inimesed on ohus, ja andma võimalikult täpset informatsiooni tulekahju asukoha ja võimalike ohtude kohta;
12.4.9 vajadusel näitama tulekustutus- ja päästetööde juhile kätte elektrikilbid ja üldlülitid, mille kaudu oleks võimalik välja lülitada elektrivool;
12.4.10 tõkestama kõrvalistele isikutele tulekahjukohale juurdepääsu ja võimalusel piirama tulekahjukoht tõkkelindiga või muul viisil.
13 Lõppsätted
13.1 Töösuhetes töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidlused vaadatakse läbi individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
13.2 Töötajate tööülesandeid puudutavad eeskirjad on täpsemalt määratletud iga
töötaja ametijuhend